Vaadates tagasi märtsi alul toimunud Eesti noorte meistrivõistlustele, siis võiks öelda, et päris hästi. Võideti seitse kuldmedalit, st. peaaegu kolmandik väljajagatud 22 – st kuldmedalist.
Võitjateks kuulutati: Mihkel Talts (kolmekordne võitja), Robert Kasela ja Kristin Kuuba (kahekordsed võitjad), Helina Rüütel, Marten Lepasaar, Karel Künnapuu.
Kokku toodi Nõkku 20 medalit.

Mida kujutab endast üks maal tegutsev noorte spordiklubi?

Nõo Sulgpalliklubi on asutatud 1991. aastal. Praegu treenib klubis 49 noort, vanuses 8 – 18 aastat. Noormehi on harjutajate hulgas tunduvalt rohkem kui tütarlapsi.
Kõrvaltvaatajatele võivad medalid näida kergelt tulema, aga teadmiseks, et edasijõudnute treeninggrupis harjutatakse 5 korda nädalas kaks astronoomilist tundi korraga. Lisaks võisteldakse nädalavahetustel peale sulgpallivõistluste ka vabariiklikel koolinoorte esivõistlustel saalihokis ja võrkpallis. Lisaks laagrid – treeningkogunemised Eestimaal kui ka väljaspool Eestit. Kuigi põhihooaeg kestab septembrist – juunini, ei katke tublimatel treeningud ka suvekuudel.

Kuidas saab üldse noorte sulgpalliklubi tegutseda maakohas ?

Nõo Sulgpalliklubi tegutseb Nõo vallas ja seda tänu omavalitsuse rahalisele toetusele. Muud tulud on ühekordsed ja nendele ei suuda klubi tegevus eriti toetuda.
Vaadates nüüd klubi tegevust Nõo valla seisukohalt, siis kulud suured aga tulud… Siiani on Nõo volikogu ja vallavalitsuse toetus ja suhtumine olnud väga hea. Nõo valla poolt on noortele antud võimalus edutunnet saada nii vabariigis kui ka väljaspool Eesti piire. Näiteks selle hooaja Balti noorte kahelt etapilt on mõlemalt Nõo valda toodud 5 esikohta.
Muidugi ei saa unustada lastevanemaid. Võistleva lapse rahalised kulud võivad lapsevanemal ulatuda vabariigi keskmise palgani aastas.

Mida annab tulemustele suunitletud treeningtöö treenerile?

Palju õnne endale! Võimaluse edasi rabeleda.
Väikese klubi treeneril – juhatajal on peale treeningute, veel võimalus tegelda MTÜ tegevuses hoidmisega .Hea meelega võiks anda klubi kellelegi teisele juhatada, aga, kes oleks nõus tasuta vastutust võtma. Kuigi Nõo on tulumaksusoodustustega klubide nimekirjas, ei ole lubatud klubi juhatajale ja ka treeneritele treeningute läbiviimise eest tasustada stipendiumitega. Palkade maksmine ja selle pealt maksude maksmine viiks klubi kohe tegutsemisvõimetuks.

Mida annab klubi treeningutel osalemine Nõo noortele?

Nõo klubist väljakasvanud kauaaegsed Eesti koondislased ja endised olümpiakandidaadid paarismängus Piret Vaughan( Hamer) ja Helen Reino on edukad oma haridustee jätkamisel. Piret omandab arstikutset Inglismaal ja Helen jätkab õpinguid TÜ magistrantuuris kehakultuuri alal. Ka teistel mängijatel on hariduse omandamine olnud edukas.
Ka praeguste edukate mängijate õppetöö on korras, lisaks osaletakse olümpiaadidel – konkurssidel. Võib järeldada, et igapäevased treeningud, ei takista elus edasijõudmist, võib öelda ,et soodustab isegi. Treeningutel on meil sel aastal aruteluminutid, väljaloositud eluliste teemade alusel. On põhiettekandja ja oponendid ning arutelud on olnud üllatavalt sisukad. Treenerina tuletan neile ka meelde, et nad valiksid endile õige haridustee. Öeldakse veel ,et spordi kaudu õpib noor ka kaotama.

Milline tulevik ootab Nõo Sulgpalliklubi?

Ei oskagi ennustada, aga tundub, et noored peavad üle minema peaaegu täielikule isemajandamisele. Klubi suudab vast ainult sulgpallivarustust osta,( st. sulgpalle), muidu läheks lastevanematele laste treeningutel osalemine ülejõukäivaks.
Sulgpallide hinnad on olnud pidevas tõusujoones, üks kast palle, mis kulub klubil ära ühes kuus, maksab juba 15 tuhat krooni. Treeningmaksude tõstmine Tallinna klubide tasemele, käiks ka enamusele lastevanematele ülejõu.
Püüame ,edasi edukalt tegutseda, kuidas välja tuleb, ei oska praegu küll ette ennustada.

Millistele lahendustele võiks loota maal tegutsev noorte spordiklubi, et edukalt tegutseda?

Praegu tegutsevad noorte spordiklubid sõltuvalt riigi – omavalitsuste majandustulemustest.
Mida annab sportiv – treeniv noorsportlane riigile? Kuidas kaaluda treeningtöö ja haridustöö tulemusi noorte arengule. Varem oligi treeneritel nimetuseks treener – pedagoog. Ilmselt arvati, et treeningutel – võistlustel karastunud noor teeb paremaid – õigemaid valikuid elus, on läbilöögivõimelisem.
Huvitav, mis juhtuks, kui üldse ei tegutseks noorte spordiklubisid , riigile – omavalitsustele jääks ju hulk raha järele.
Ei oskagi lahendusi pakkuda, seni kuni pole üldriiklikul tasemel noorte spordiklubide probleeme lahatud.
Kuna meil on ühtne Eesti vabariik, siis peaks ka kõigil lastel olema võimalus võrdsetel tingimustel end arendada sportliku tegevuse kaudu nii maal kui linnas.

Nõo Sulgpalliklubi tulemused Eesti noorte meistrivõistlustel, 07. - 08.03 Tallinnas