Aitäh õnnitlusvideo eest!



Ikka oskate mind üllatada ´vanad ´sulgpallurid!
Südamest tänulik! Mart







Soovivad: Karl, Robert J, Kristin, Albert, Karel, Siim, Robert K, Kati-Kreet, Mikk, Kalev, Liis, Helina, Mihkel. 

Facita Mööbel
Facita mööbel ja Nõo Sulgpalliklubi alustasid uuest hooajast koostööd.
Eesmärk - aidata kaasa klubi parematele sportlikele saavutustele.
Uuri lähemalt: www.facita.ee

Aitäh Nõo mängijate poolt!


Permalink Leave a comment

Nõo Sulgpalliklubi noortetreeneri tööjõukulude toetuse saaja treeninggrupid 2020

Sulgpall I - treeningaste, treeningpaik -  Nõo Spordihoone Kalju Aigro 1.

Karl Aksel Männik
Emil Penner
Rannar Zirk
Marti Joost
Armin Aun
Oskar Männik
Heili Merisalu
Kerttu Voore
Johannes Männik


Treeningute ajad: esmaspäev, teisipäev,  kolmapäev, neljapäev:16.00-18.00, reede 15.00-17.15

Treener: Mart Mäerand, meistertreener: spetsialiseerumine sulgpall

Sulgpall II - treeningaste, treeningpaik - Nõo Spordihoone, Kalju Aigro 1.


Kaspar Jaska
Karola Eliise Hütter
Romet Käsper
Kaur Antson
Jarek Toova
Kelly Ojamaa
Alari Raudsepp
Artur Aun
Rasmus Randala
Juss Remsel
Hugo Edela



Treeningute ajad: esmaspäev,teisipäev, neljapäev 15.00-16.00,kolmapäev 14.00-16.00,  reede 13.00-15.00, pühapäev 11.00-12.00 Rannahall, Nõo, Voika 10a.

Treener: Mart Mäerand, meistertreener, spetsialiseerumine sulgpall

Facita Mööbel
Facita mööbel ja Nõo Sulgpalliklubi alustasid uuest hooajast koostööd.
Eesmärk - aidata kaasa klubi parematele sportlikele saavutustele.
Uuri lähemalt: www.facita.ee

Aitäh Nõo mängijate poolt!


Permalink Leave a comment

Nõo Valla Leht: Südamega elatud elu.

Nõo Valla Leht artikkel:



***


Treener Mart praeguste noorte medalivõitjatega(vasakult): Marti, Rannar, Karl Aksel, Oskar, Kirke Karolin, Heili, Kerttu.






Aprilli alguses tähistab oma väärikat sünnipäeva meie armastatud õpetaja ja fanaatikust sulgpallitreener Mart Mäerand (70). Tema nooruslikkus ei ole kuhugi kadunud ja endiselt annab ta hoogu meie noortele sulgpallisõpradele. Et koroonaviiruse tõttu ei saanud me juubelijuttu asjaosalisega silmast silma puhuda, siis nõustus Mart ise vallalehe küsimustele meili teel vastama. Tema elu ja töö rullub lahti järgnevates meenutustes.
Küsis MILVI PENSA



Pärit Jõgevamaalt


„Veidi see juubeli eelaimus ikka ringleb mõtetes, aga kuna abikaasa Renatega oleme sündinud ühel aastal, siis vast suvel on võimalus Palamusel meenutada lähikondlastega möödunud aegu.


Olen sündinud Jõgevamaal Saare vallas Ruskavere külas endises Kooli talus. Eelmise sajandi alguses oli see talu antud kooliõpetajale rendile, kust ta pidi ise saama oma sissetuleku, õpetamise eest palka talle ei makstud. Selle talumaa ostis välja minu vanaisa, kool oli talumajast 50 meetri kaugusel, kus siis said kooliharidust talupere viis vennakest. Kahjuks põles kool hiljem maha. Mind hakati küla peal kutsuma Kooli-Mardiks.


Olin tavaline poiss, väiksena käisin koos õega lehmakarjas, hiljem ka üksinda kolhoosi lambakarjas, 150-pealine kari asus talu loomalauda hoones. Hiljem, algkooli ajal, sai suvel tublisti peedipõllul raha teenimas käia. Isa Rudolf ja ema Heldi olid põllutöölised „Punalipu“ kolhoosis. Isa oli ka mõned ajad kolhoosi tallimees ja ka brigadir. Aga tolle aja kehvade palkade tõttu tuli lisaks ka isiklikku põllumajandust arendada. Kuna elukoht oli ca 8 km kaugusel Peipsist, siis arendasime algul lavades kurgikasvatust. Isa siis hääletas kaubaautodele, et jõuda kaubaga Leningradi Kirovi turule. Hiljem, isa suure abiga, tegelesin suvevaheajal aastaid suurtes kilehoonetes tomatikasvatusega, et ikka paremale elujärjele jõuda. Vanem vend Helmut ja õde Tiiu lõpetasid Räpina Aianduskooli. Ise õppisin algul Ruskavere algkoolis, mis asus lähedal talumajas, millele järgnes Saare 8-klassiline kool, mis asus Kalevipoja mõõgaga seotud Kääpa jõe ääres. Huvitav moment oli, kui kooli direktor soovitas mul minna edasi õppima vastavatud reaalkallakuga Nõo Keskkooli! Aga lõpetasin siiski Mustvee 1. Keskkooli.
Aktiivne nii spordis kui muusikabändides
Miks siis sport mind paelus? Minu lapsepõlve aegu oli aukohal külasport. Meie karjamaale tegi vend spordiplatsi, kus peeti küla meistrivõistlusi kergejõustikus. Küla võrkpalliväljakul toimusid igal õhtul mängud, kus algul lõin kaasa pallipoisina, pärast pääsesin ka väljakule. Hiljem tõi vend Tartust mulle meeste oda ja tulin iseseisva harjutamisega 17-aastaselt spordiühing „Jõud“´ noorte meistriks, tulemusega 60 meetrit.


Pärast keskkooli tegin valiku Tartu ülikooli kehakultuuri teaduskonna vastuvõtueksamitele ja õppima sain tänu väga heale hindele füüsikas. Sealgi soovitati, et astuksin hoopis füüsikateaduskonda. Justkui saatuse tahtel kujunes suund Nõo poole. Kehakultuuri teaduskonnas jäi sportlik pool tahaplaanile, kuna kevadel jää peal oda visates vigastasin õla. Viimasel kursusel käis hr Kalju Aigro oma kooli õpetajat kauplemas. Kuna aga parimad oli juba ära suunatud, siis jäi valik minu peale pidama, see oli aastal 1972.

Samal suvel abiellusin, abikaasa leidsin tänu pillimängule. Neli aastat mängisin ja laulsin ansamblis „Palmis“ Palamuse kultuurimajas. Ansambel oli tollal Jõgevamaa populaarseim. Nõkku elama asudes jäi pillimäng tahaplaanile, kuigi ka hiljem Nõos mängisin aastaid Ants Avarlaidi ansamblis. Nõos anti meile elamine ühepereelamusse, kus õpetaja Mare Hameri perega jagasime kolmetoalist elamist, aga me saime koos hästi hakkama.

Kuigi olen nüüd üle 30 aasta Tartu äärelinnas elanud, tunnen ikka end nõokana ja olen väga tänulik mind aastaid Nõos ümbritsenud Nõo kogukonnale. Nõo inimesed on kõik tundunud sõbralikud ja ühtehoidvad. Aitäh!

Elutöösse on panustanud spordiõpetaja ja sulgpallitreenerina

Kehalise kasvatuse õpetajana töötasin Nõos 40 aastat, siis leidsin, et aitab. Tore on nüüd endisi õpilasi sportimas kohata, eks minu eesmärk oligi õpilastes iseseisvat sportimise oskust arendada. Algatasin Eestis esimesena kooli antiikolümpiamängud, mida õnnestus seitsmel korral õpilaste ja õpetajate abiga organiseerida. Õnnestus kooliõpilastega Lausanne´is Rahvusvahelise Olümpiakomite peakontori ovaalsaalis laudade taga istuda ja ise ka paaril korral Kreekas olümpiamängude sünnikohas Olympias viibida. Toredad ajad olid Nõo koolis.

Olen vabariigis ainuke treener, kes pole ise sulgpalli võistlusmängu mänginud. Sulgpallihuvi tekkis aastaid tagasi ometigi. Nõo koolis töötas mõnda aega Nõukogude Liidu hõbemedaliomanik naispaarismängus Reet Valgmaa. Nähes 1988. aastal tema mängu ka lähemalt, tundsin, et see on üks tore ja huvitav mäng. Kui enda noorem poeg 1. klassi läks, võtsin kolm poissi ja viisin nad Tartusse Eesti sulgpalliisa Helmut Valgmaa juurde nende mänguoskusi ette näitama. Ta arvas, et poistel on eeldused ja nendega võiks sulgpallis jätkata. Sain koolist direktor Enn Liba toetuse ja hiljem ka hr Tiit Kubrilt vallavalitsusepoolse toetuse. Niimoodi siis Nõos selline spordiala käima läks (Nõo Sulgpalliklubi asutati 09.12.1991 — MP). Arvan, et peaaegu 30 aasta jooksul on saanud sulgpalliõpetust ligi 500 last. Tänu headele sulgpalluritele olen saanud osaleda minu jaoks eksootilistes kohtades Hiinas Nanjingis noorte olümpial, Taiwanis koolide maailmameistrivõistlustel ja Euroopa esimestel mängudel Bakuus.




„Sulgpalliklubi on meie lapsepõlv,“ ütlevad mängijad ise

Sulgpall on üldiselt individuaalala ja see sobib paljudele noortele — ise saab otsuseid teha, saab oma isiksust arendada, saab läbi elada õnnestumisi ja kaotusi, seega ennast eluks ette valmistada. Nii on tagantjärele endised sulgpallurid ka oma meenutustes kirja pannud toredas raamatus, mille nad mulle ühel suvel üllatusvisiidil Tõrva laagrisse üle andsid.

Mõningad väljavõtted sealt… Raamatu sissejuhatuse pealkirjaks: „Nõo Sulgpalliklubi on meie lapsepõlv“.
Gert Kuusik: „Eelkõige jääb mulle neid sulgpalliaastaid meenutama sõbralik ja kodune seltskond, nii trennis kui võistlustel. Olen õnnelik, et sain suure osa oma lapsepõlvest sisustatud heade sõprade ja treeneriga sulgpalli mängides ega raisanud seda aega tänavatel jõlkumisega.“
Robert Kasela: „Eelkõige on meist saanud paremad isiksused, mis ongi kõige tähtsam. Omandatud sõbrad ning tuttavad on juba omaette hindamatu väärtus.“
Liis Järveoja: „Kokkuhoidvad — nii on iseloomustanud meie klubiliikmeid ka mõned linnas teistes klubides treeninud sulgpallurid.“
Karel Künnapuu: „Erinevad spordialad, distsipliin, kaaslaste austamine ning enese sundimine on ainult osa väärtustest, mida ma Teie käe all õppisin. Kõiki neid oskusi rakendan ma edaspidi oma igapäevases elus.“
Mikk Järveoja: „Arvan, et kasutasin oma aega targasti, kui käisin Teie juures treeningutel. Toredad trennikaaslased ning hea treener — see oli punkt igale koolipäevale.“
Kalev Smidt: „Teisalt on ta (Mart Mäerand) omanud alati omadust, mis haaras kaasa õpilasi, nende vanemaid, mis koondas noori ja viis neid edule, mis hoidis koos kogu seda kaadervärki — see on entusiasm. See on omadus, mille usun, et olen ka endaga kaasa võtnud…“
Mihkel Talts: „Oleme läbi elanud väga raskeid treeninguid, palju lõbu ning koos toime pannud ka pisut ulakusi.“
Karl Joonas: „Hoiame sporti hinges ja harrastame seda kõik koos lõpuni välja.“
Marten Lepasaar: „Kindlasti ma ei õppinud need pikad sulgpalliaastad ainult seda, kuidas sulgpalli mängida, vaid ka seda, kuidas elus hakkama saada.“

Suurimaks tänuks mängijate saavutused ja nende lugupidamine


Oma mängijate kirjutisi üle lugedes mõtlesin ilmselt esimest korda, et olen siin elus ka midagi vajalikku teinud. Eks see olegi tänu, kui noored hiljem hea sõnaga meenutavad koosveedetud sulgpalliaegu. Suur preemia treenerile on ka see, kui üks õpilastest Kristin Kuuba on kogunud vajalikud edetabelipunktid, pääsemaks Tokyo olümpiamängudele, mis on nüüd edasi lükatud 2021. aasta suvesse.

2016. aastal Tartumaa elutööpreemiat vastu võttes ütlesin, et tore on, et nüüd, kui elutöö tehtud, saan tavalist tööd tegema hakata. Oma arust olengi teinud ma tavalist tööd. Spordis on tavaliselt rõhutatud perekonna olulisust, arvan, et mul on see toetav perekonna roll treenerina olnud sportlaste kõrval alati olemas.
Ise igatsen teha korda oma talumets, et seal oleks tore lastelastel aega veeta ja loodust nautida. Metsas töötamine annab mulle energiat.
Lisaks tegelen väikse potipõllumajandusega. Palamusel saan oma kasvuhoones nautida varajasemat kurgi- ja tomatisaaki. Oleme mõelnud ka taastuvenergia peale. Noorem poeg laskis eelmisel aastal meie Palamuse suvekodus paigaldada 24 päikesepaneeli, sealt toodetud elektrienergiast piisab meile ja jääb ülegi. Niisugune lisaboonus siis veel maal-elamiseks.
Pillimäng on jäänud unarusse, aga kahe poja lastelaste jaoks pean ikka vormis olema, et nendega mõni laul koos selgeks õppida.


Olen väga tänulik kõigile inimestele, kes on mind ümbritsenud ja toetanud!

Kroonika
  •  Nõo noored on sulgpallis võitnud siiani 92 Eesti noorte meistrivõistluste tiitlit ja 260 medalikohta.
  • Nõo Sulgpalliklubile on võidetud 6 Eesti meistritiitlit ja 16 medalikohta.
  • Lisaks on võidetud Eesti noorte meistrivõistlustelt kergejõustikus 3 meistritiitlit, 1 hõbe ja 1 pronks.
      2014. aastal
  • Koolide maailmameistrivõistlustel (MM) Nõo Reaalgümnaasiumile Taivanis 4. koht.
  • Kristin Kuuba noorte olümpiamängudel, Nanjing (Hiina).
     2015. aastal
  • Helina Rüütel — Kristin Kuuba Euroopa juunioride meistrivõistlustel pronksmedal Poola (Lubin), esimesed tiitlivõistluste medalid Eesti sulgpallis.
  • Euroopa I mängudel naispaarismängus 9.–12. koht, Bakuu.
  • Juunioride MM-l naispaarismängus 9. koht, Peruu.

     2016.aastal
  • Euroopa täiskasvanute meistrivõistlustel 9. koha jagamine paarimängus Prantsusmaal.
     2017.aastal
  • Kati Kreet Marran - (Mariann Karjus, Tondiraba SK) Euroopa juunioride meistrivõistlustel naispaarismängus 5.koht (Prantsusmaa).
Isiklik:

  • 2002 Eesti Aasta õpetaja
  • 2013–2015 Eesti Sulgpalliliidu parim sulgpallitreener
  • 2014 Eestimaa Spordiliit „Jõud“ aasta noortetreener
  • 2016 Tartumaa Elutööpreemia

Facita Mööbel
Facita mööbel ja Nõo Sulgpalliklubi alustasid uuest hooajast koostööd.
Eesmärk - aidata kaasa klubi parematele sportlikele saavutustele.
Uuri lähemalt: www.facita.ee

Aitäh Nõo mängijate poolt!


Permalink Leave a comment

Popular Posts

Categories

Contributors

Blogger news

Archives

Blogroll

Powered by Blogger.