Eesti Olümpiaakadeemia(EOA) olümpiajärgne konverents 12.04.14. ....mõtted.(lisa:kaotusehirm. võiduhirm)

  Osalesin traditsioonilisel EOA olüpiamängude järgsel konverentsil, kus olümpial osalenud avaldasid oma mõtteid sporditeemadel. Esinesid Roland Lessing, Peeter  Kümmel, Toomas Nurmsalu(K.Nurmsalu isa-mänedžer) ja laskesuusatreener Rein Pedaja.

  Avaettekande tegi  EOK spordigalal ´aasta spordihinge´tunnustuse pälvinud maadlustreener Martin Plaser. Tema eelnevalt avaldatud  mõtted...talente on raske hoida, kuid tõeline ´tahe´(sportlane) püsib ise. Tõeline ´tahe´ jääb, teeb ja edeneb.
  Esines ka TÜ Kehakultuuriteaduskonna dekaan prof. Priit Kaasik...põhiprobleem - sporditeaduse ja tippsportlase ühise tegevuse puudumine...põhjuseks rahaliste vahendite puudus koostööks!
  Kirjanik (endine noorteklassi edukas sõudja) Olev Remsu dopingust...doping see on leping ´saatanaga´!
Mart Sander - kunst ja sport- näit ooperilauljal ja sportlasel mõlemil karjäär lühiaegne. Kunstnikud nagu sportlased pühenduvad , et maailmaklassi jõuda...mõlematest osad kasutavad kahjuks tipus olemiseks või sinna jõudmiseks nn. mõnuaineid(dopingut)..

 Järgnevalt olümpiaga seotud isikute mõtted...spordiga seoses...aga neid võiks juba eelnevalt kokku võtta...tuleb pühendunult treeningutesse suhtuda.

Mida peaks tegema, et sporditippu...olümpiale jõuda....?

  Vaja on olla aus enda vastu treeningutel, st.eesmärgistatud suhtumine harjutamisse.
Poole teraga pole mõtet edasi minna (harjutada), see on enesepetmine
Vigastuste ennetamine, on kõige parem ravi(üldfüüsilised harjutused)R.Lessing)
(Märtsikuu ´Tennis´: tihedal võistlusperioodil on füüsilise treeningute eesmärk vormi hoidmine ja vigastuste ennetamine)

Saavutusvõime(treenitus) on kompleksne ning treening on protsess, mis moodustub üksikutest komponentidest(P.Kümmel)( kui on hea üldvastupidavus, siis saab arendada kiiruslikku vastupidavust, sealt edasi plahvatuslikku jõudu jne....kui pole vaheetappe, siis võimalus ületreening, vigastused)

Konkreetsele võistlusele seada eesmärk parimat tulemust(mängu) teha.(kui meil 4 võistlust ühel kuul, siis on raske arengudünaamikat: mängulist-füüsilist arengut- kindlustada.

Suvel arenda nõrgemaid kehalisi võimeid. Treeningute varieeruvus st. ebatraditsioonilised treeningud: võimlemine, ´rullitamine´jt. spordialad.

Sportlaste treenimine - alul treener karmim....pärast peavad ise tahtma(R.Pedaja).

Meil spordis väike kontingent(riik), aga kui on suur tahtmine....siis võimalus tippu jõuda(T.Nurmsalu).

Kelly Sildaru harjutab suvel Rahingel(Tartumaa)akrobaatilisi hüppeid vette, ei ole põhjendusi, et kaugele sõita, kellaaeg ei sobi jne....see ongi tahe! pühendumine!

Mart Mäerand

                                 Kaotusehirm. Võiduhirm.
                     (väljavõtted märtsikuu ajakirjast ´Tennis´.)

Kaotusehirm ei ole kaugeltki sama mis ärevus, mida on täiesti normaalne võistlusareenile astudes tunda. Ärevus viitab sellele, et sportlane ei tea, mis juhtub. Ärevus on normaalne. Kui võistluseelset ärevust ei ole, on see pigem ohumärk.
  Kaotusehirm kui niisugune on seevastu kartus mingi konkreetse tagajärje ees ehk negatiivse sündmuse ootus.Sportlased kardavad abstraktsemaid asju nagu positsiooni kaotus rankingus või ka sponsorist ilmajäämine( võib-olla ka kaasvõistlejate hinnanguid, Mart.M.). Ärevus ja hirm võib olla nii suur, et mängija ei mäletagi, mis väljakul toimus.Ärevuse foonil väheneb tähelepanu jagamise võime niivõrd, et ollakse keskendunud ainult selle väga ebameeldiva olukorraga toime tulemisele ja sellest võimalikult kiiresti välja saamisele.(näit. teen selle ebaõnnestunud lõigatud löögi kohe kiiresti uuesti, M.M.) Sellest tuleneb kiirustamine ja uued vead ning suur segadus.
  Kui sportlane õpib täitma oma pead mõistlike, tehnilis-taktikaliste pingutustega seotud tegevusmõtetega, mida ta saab ise kontrollida, siis ei mahu hirmumõtted sinna piiratud tähelepanu sisse ära.(keskendu järgmisele pallingule,  head pikad löögid tahaliini jne.M.M.)
  Vaatajad(treenerid, M.M.) mängija pähe muidugi ei näe, kuid mingid märgid võivad kaotusehirmus sportlase puhul sellegipoolest välja paista. Sümptomiteks võivad olla kirumine, vandumine, süüdistamine või endaga jutustamine.Kui näiteks mängija on esimese seti juba võitnud ning keskendub sellele, et iga hinna eest vigu vältides ka teine sett võita, siis tavaline on see, et ta muutub passiivseks ega tee enam neid asju, mille pärast tal esimene geim hästi välja tuli. Selle põhjalt tekkiv viha on see, mis välja paistab(näit. reketi peksmine vastu väljakut või vastu enda jalgu, M.M.)
  Võiduhirm. See võib esineda väga madala enesehinnanguga mängijatel, kes ei usu, et nad võiksid olla edukuse ära teeninud.(enne mängu, mõte, et seda mängijat ma täna ei võida...M.M.).Teine variant, kuidas võiduhirmu kirjeldada ja mis on ka üsna sage, on see, et sportlane ei tea kuni mängu lõpuni, kuidas see lõpeb ning niipea, kui tekib mõte,et mul läheb hästi, võib kohe pähe tulla mõte, et ei tea, kas ikka läheb.See ebakindlus on see, mida teinekord võiduhirmuks nimetatakse.
  Need mõtted on spordipsühholoog Ave Hannuse poolt välja käidud.

Aga ka tavaelus võiks taolistest mõtetest tulu olla!(M.M.)









Facita Mööbel
Facita mööbel ja Nõo Sulgpalliklubi alustasid uuest hooajast koostööd.
Eesmärk - aidata kaasa klubi parematele sportlikele saavutustele.
Uuri lähemalt: www.facita.ee

Aitäh Nõo mängijate poolt!


Permalink Leave a comment

Leave a Reply

Popular Posts

Categories

Contributors

Blogger news

Blogroll

Powered by Blogger.