Osalesin traditsioonilisel EOA olüpiamängude järgsel konverentsil, kus olümpial osalenud avaldasid oma mõtteid sporditeemadel. Esinesid Roland Lessing, Peeter  Kümmel, Toomas Nurmsalu(K.Nurmsalu isa-mänedžer) ja laskesuusatreener Rein Pedaja.

  Avaettekande tegi  EOK spordigalal ´aasta spordihinge´tunnustuse pälvinud maadlustreener Martin Plaser. Tema eelnevalt avaldatud  mõtted...talente on raske hoida, kuid tõeline ´tahe´(sportlane) püsib ise. Tõeline ´tahe´ jääb, teeb ja edeneb.
  Esines ka TÜ Kehakultuuriteaduskonna dekaan prof. Priit Kaasik...põhiprobleem - sporditeaduse ja tippsportlase ühise tegevuse puudumine...põhjuseks rahaliste vahendite puudus koostööks!
  Kirjanik (endine noorteklassi edukas sõudja) Olev Remsu dopingust...doping see on leping ´saatanaga´!
Mart Sander - kunst ja sport- näit ooperilauljal ja sportlasel mõlemil karjäär lühiaegne. Kunstnikud nagu sportlased pühenduvad , et maailmaklassi jõuda...mõlematest osad kasutavad kahjuks tipus olemiseks või sinna jõudmiseks nn. mõnuaineid(dopingut)..

 Järgnevalt olümpiaga seotud isikute mõtted...spordiga seoses...aga neid võiks juba eelnevalt kokku võtta...tuleb pühendunult treeningutesse suhtuda.

Mida peaks tegema, et sporditippu...olümpiale jõuda....?

  Vaja on olla aus enda vastu treeningutel, st.eesmärgistatud suhtumine harjutamisse.
Poole teraga pole mõtet edasi minna (harjutada), see on enesepetmine
Vigastuste ennetamine, on kõige parem ravi(üldfüüsilised harjutused)R.Lessing)
(Märtsikuu ´Tennis´: tihedal võistlusperioodil on füüsilise treeningute eesmärk vormi hoidmine ja vigastuste ennetamine)

Saavutusvõime(treenitus) on kompleksne ning treening on protsess, mis moodustub üksikutest komponentidest(P.Kümmel)( kui on hea üldvastupidavus, siis saab arendada kiiruslikku vastupidavust, sealt edasi plahvatuslikku jõudu jne....kui pole vaheetappe, siis võimalus ületreening, vigastused)

Konkreetsele võistlusele seada eesmärk parimat tulemust(mängu) teha.(kui meil 4 võistlust ühel kuul, siis on raske arengudünaamikat: mängulist-füüsilist arengut- kindlustada.

Suvel arenda nõrgemaid kehalisi võimeid. Treeningute varieeruvus st. ebatraditsioonilised treeningud: võimlemine, ´rullitamine´jt. spordialad.

Sportlaste treenimine - alul treener karmim....pärast peavad ise tahtma(R.Pedaja).

Meil spordis väike kontingent(riik), aga kui on suur tahtmine....siis võimalus tippu jõuda(T.Nurmsalu).

Kelly Sildaru harjutab suvel Rahingel(Tartumaa)akrobaatilisi hüppeid vette, ei ole põhjendusi, et kaugele sõita, kellaaeg ei sobi jne....see ongi tahe! pühendumine!

Mart Mäerand

                                 Kaotusehirm. Võiduhirm.
                     (väljavõtted märtsikuu ajakirjast ´Tennis´.)

Kaotusehirm ei ole kaugeltki sama mis ärevus, mida on täiesti normaalne võistlusareenile astudes tunda. Ärevus viitab sellele, et sportlane ei tea, mis juhtub. Ärevus on normaalne. Kui võistluseelset ärevust ei ole, on see pigem ohumärk.
  Kaotusehirm kui niisugune on seevastu kartus mingi konkreetse tagajärje ees ehk negatiivse sündmuse ootus.Sportlased kardavad abstraktsemaid asju nagu positsiooni kaotus rankingus või ka sponsorist ilmajäämine( võib-olla ka kaasvõistlejate hinnanguid, Mart.M.). Ärevus ja hirm võib olla nii suur, et mängija ei mäletagi, mis väljakul toimus.Ärevuse foonil väheneb tähelepanu jagamise võime niivõrd, et ollakse keskendunud ainult selle väga ebameeldiva olukorraga toime tulemisele ja sellest võimalikult kiiresti välja saamisele.(näit. teen selle ebaõnnestunud lõigatud löögi kohe kiiresti uuesti, M.M.) Sellest tuleneb kiirustamine ja uued vead ning suur segadus.
  Kui sportlane õpib täitma oma pead mõistlike, tehnilis-taktikaliste pingutustega seotud tegevusmõtetega, mida ta saab ise kontrollida, siis ei mahu hirmumõtted sinna piiratud tähelepanu sisse ära.(keskendu järgmisele pallingule,  head pikad löögid tahaliini jne.M.M.)
  Vaatajad(treenerid, M.M.) mängija pähe muidugi ei näe, kuid mingid märgid võivad kaotusehirmus sportlase puhul sellegipoolest välja paista. Sümptomiteks võivad olla kirumine, vandumine, süüdistamine või endaga jutustamine.Kui näiteks mängija on esimese seti juba võitnud ning keskendub sellele, et iga hinna eest vigu vältides ka teine sett võita, siis tavaline on see, et ta muutub passiivseks ega tee enam neid asju, mille pärast tal esimene geim hästi välja tuli. Selle põhjalt tekkiv viha on see, mis välja paistab(näit. reketi peksmine vastu väljakut või vastu enda jalgu, M.M.)
  Võiduhirm. See võib esineda väga madala enesehinnanguga mängijatel, kes ei usu, et nad võiksid olla edukuse ära teeninud.(enne mängu, mõte, et seda mängijat ma täna ei võida...M.M.).Teine variant, kuidas võiduhirmu kirjeldada ja mis on ka üsna sage, on see, et sportlane ei tea kuni mängu lõpuni, kuidas see lõpeb ning niipea, kui tekib mõte,et mul läheb hästi, võib kohe pähe tulla mõte, et ei tea, kas ikka läheb.See ebakindlus on see, mida teinekord võiduhirmuks nimetatakse.
  Need mõtted on spordipsühholoog Ave Hannuse poolt välja käidud.

Aga ka tavaelus võiks taolistest mõtetest tulu olla!(M.M.)

Eesti 2014a. juunioride meistrid:Mihkel Laanes, Kristin Kuuba, Sander Merits, Heiko Zoober,Helina Rüütel (foto autor: Kaisa Simon)

     

Naispaarismängu võitjad:´hõbe´Sale-Liis - Kati-Kreet; ´kuld´Kristin-Helina; ´pronks´ Marianne - Katariina. (foto autor: Kaisa Simon)

  Eesti sulgpallivõistkond mängis koosseisus Kristin Kuuba, Helina Rüütel, Kati-Kreet Marran(Nõo Sulgpalliklubi) , Sale-Liis Teesalu, Mihkel Laanes, Andres Roogsoo ja Mikk Õunmaa(Triiton). Eesti paigutati ühte alagruppi eelmiste meistrivõistluste võitja Taaniga, kellega kohtuti ka esimeses ringis.Võidupunktid tõid üksikmängus K.Kuuba ja koos H.Rüütliga ka paarismängus. Viie mängulise kohtumise lõpptulemuse otsustas segapaarismäng, kus M.Laanes ja H.Rüütel alistusid geimidega 1:2. Lõpptulemuseks Taani võit 3:2.

  Vaatamata sellele, et Eesti alistas seejärel Leedu ja Austria mängudega 4:1, jäädi esimesena kõrvale veerandfinaalidest. Finaalkohtumises võitis Taani Inglismaa tulemusega 3:1. Eesti võistkonnale jäi 32 võistkonna seas 9.koht. Lohutuseks veel, et ükski Taani vastu mänginud võistkond ei suutnud võita nendelt kahte kohtumist. Võistkonna treeneriteks olid Mart Siliksaar(Triiton) ja Mart Mäerand(Nõo SK).


           Eesti võistkond peale mängu Taani koondise vastu. Esireas Helina, Kristin. Tagareas Sale-Liis Teesalu,  Kati-Kreet, Mihkel Laanes, Mart Siliksaar., Mart M.,Andres Roogsoo ja Mikk Õunmaa.

Võistkondlikule turniirile järgnenud individuaalturniiril sai iga riik välja panna igas mänguliigis kaks esindust.Eestlastele tõi loosiõnn üldjuhul vastasteks hilisemad medalivõitjad.

Individuaalturniirilt saadi parim 5.koht segapaarismängus(66 paari), kus M.Laanes – K.Kuuba kaotasid pääsul nelja hulka Taani segapaarile.M. Õunmaa ja H.Rüütel saavutasid 9. koha.

Üksikmängudes saavutati kolm 9.kohta.Naisüksikmängus kus osales 67 neidu, katkestas H. Rüütli tee veerandfinaali hilisem võitja Yvonne Li Saksamaalt. K.Kuuba alistus mängus kaheksa parema hulka kolmegeimilise mänguga Taani esimängijale Julie Jakobsenile ja M. Laanes kaotas 67 noormehe seas teel veerandfinaali meesüksikmängu võitjale taanlasele Anders Antonsenile.

Naispaarismängus sai 54 paari seas 9. koha K-K. Marran koos S.-L. Teesaluga. Veerandfinaali pürgimisel kaotati kolmegeimiline mäng Inglismaa hõbedasele paarile. K.Kuuba ja H.Rüütli edsipääsu takistas jällegi Taani naispaar.

Kokkuvõtteks tulid Eestile läbi aegade parimad kohad Euroopa noorte meistrivõistlustelt nii U17 ja U19 klassis.



Loodame tubli treenimisega võistelda edukalt 2015a. kevadel toimuvatel U19 klassi Euroopa mv-tel Lubinis(Poola).