07. – 15.novembrini toimusid Sloveenias(Medova) Euroopa noorte 17.aastaste vanuseklassi individuaalsed ja võistkondlikud meistrivõistlused sulgpallis.
Eesti seitsmeliikmelises koondises osalesid Liis Järveoja, Robert Kasela, Gert Kuusik, Mihkel Talts ja Mikk Järveoja Nõo Sulgpalliklubist ja Helen Kaarjärv ja Anette Martin Tallinna Sulgpallikeskusest
Osalenud riike oli kokku 32, mis oli suurim arv siiani peetud Euroopa U17 klassi meistrivõistlustel. Võistkonnavõistlus koosnes viiest mänguliigist: mees- ja naisüksikmäng; mees-ja naispaarismäng ning segapaarismäng.
Võistkonnavõistlustel mängis kõige paremini Robert Kasela, kes võitis üksikmängus Rumeenia ja Küprose esindajaid. Poola võistkonna meesmängijaga oli Robertil kolmandas geimis 5 matshpalli, kahjuks jäi võidupunkt realiseerimata. Küprose võistkonna vastu mängus võitsid meespaari ka R.Kasela koos Mikk Järveojaga.
Individuaalturniiril oli meesmängijaid kokku 72. Paremini läks Gert Kuusikul, kes võitis avaringis Rumeenia mängijat Calin Popescut punktidega 14-21; 21-17 ja 21-17. Teises ringis aga kaotas Albin Hjelmile Rootsist 12-21 ja 20-22. Rootsi mängija jõudis oma mängudega 8 parema hulka, Gerdile siis 16.-32. koha jagamine.
Siinkohal vastused kahele küsimusele Gerdilt, kes leiab aega Treffneri gümnaasiumi õpingute kõrval treenida edasi Nõos.
Mida andis EM-l osalemine isiklikult mulle ja muljed seoses Euroopa meistrivõistlustega?
Andis juurde kogemusi. Sain teada kui tugevad on teiste riikide võistlejad ja kui tugev olen ise võrreldes teiste mängijatega. Kahjuks selgus, et eestlaste tase Euroopas on suhteliselt madal. Üldiselt on muljed positiivsed, kuna sain tunda suurvõistluste pinget ja mängida Euroopa parimate vastu, kuigi enamjaolt tuli vastu võtta kaotused.
Kas peale EM-i tekkis soov sulgpallis tippsportlaseks saada ja selle suunitlusega treenima hakata?
Päris tippsportlaseks saamise soovi ei tekkinud, kuna minu arvates pole eestlastel võimalust maailma parimate hulka tõusta, sest neid segavad Aasia mängijad, kellel on head geneetilised eeldused sulgpalli mängimiseks (näiteks kiirem reaktsioon, kui eurooplastel).See eest tekkis aga suur soov kõvemini trenni teha ja saavutada häid kohti nii Eesti kui ka välismaal.
Noortekoondise peatreeneri Aigar Tõnuse arvamusel olid mängijad hea võistkonnavaimuga ja on küllalt perspektiivikad. Ta loodab, et see võistlus avardas nende silmaringi ja aitab seada tulevikuks eesmärke, mille nimel tööd teha.
Mart Mäerand
